Preanalüütilised vead ja nendest hoidumine

Hemolüüs - (ladina keeles hemo-veri, lysis-katki minema) hemoglobiini ja teiste intratsellulaarsete sisaldiste vabanemine erütrotsüüdist ümbritsevasse plasmasse, mille käigus hävineb või katkeb raku membraan.

Hemolüüsi tekkepõhjused:
IN VITRO - suurim murekoht kliinilistes laborites üle maailma, kuna mõjutab patsientide tulemusi ja labori mainet, tekib labori katsetingimustes
Põhjused:

• proov on võetud valesti (nt veri valgub katsutisse liida jõuliselt)
• proov on ebakorrektselt säilitatud (nt külmutatud)
• proov on valesti töödeldud

IN VIVO - ei sõltu sellest, kuidas veri on võetud ja on praktiliselt vältimatu, tekib organismisiseselt, Põhjused:

• autoimmuune hemolüütiline aneemia
• hemoglobinopaatia - geneetilise veaga hemoglobiini molekulid
• ägedalt kulgevad infektsioonid
• erinevate ravimite manustamine
• DIC - vere hüübimise aktiveerumise häire
• vereülekandel vere sobimatus
• südameklappide häired
• HELLP sündroom - hemolüüsi suurenenud sisalduse ja trombotsüütide vähenenud sisaldus

Hemolüüsi vältimine

• preanalüütilised protseduurid - töötajate koolitamine, informeerimine, tagasisidestamine
• turvaline transport - vältida liigset loksumist, niipea kui võimalik
• säilitamine - kui kohe transportida või analüüsi teostada pole võimalik, õige säilitamine
• valida sellised analüütilised meetodid, kus on vaja vähem sekkuda

Hemolüüsi hindamine

Hemolüüsi hinnatakse peale vere tsentrifuugimist. Normaalselt on vereplasma läbipaistev või helekollane, hemolüüsi korral roosakas või punane. Hemolüüsi hinnatakse visuaalselt kontrollverega kõrvutades või spektrofotomeetri abil.

http://clinical-laboratory.blogspot.com.ee/2014/03/haemolysis-one-of-leading-cause-of.html?spref=pi